Autoklaaside puhastamine jääst

Neid vedelikke oleks soovitatav kasutada ainult klaasidelt jää ja lume eelmaldamiseks. Värvipindadele võib tugev alkohol söövitada heledamaid laikusid. Klaas on aga tugevam ja alkohol (erinevad piiritused – isopropanool, etanool, metanool jne) ei suuda sinna kahjustusi tekitada. Seega pihustage jääsulatajat klaasidele ning laske veidi mõjuda. Õhem jääkirme sulab peaaegu koheselt. Tugevama ja tihedama struktuuriga jää eemaldamiseks peab laskma ainel mõned minutid toimida ning vajadusel sulatajat juurde pritsima. Seejärel piisab vaid kojameeste kasutamisest ning vajadusel veidi tuuleklaasipesuvedeliku pihustamisest.

Jäätumise ennetamine klaasivahaga

Palju kergem on aga klaasilt jääd eemaldada kui klaas on kaetud klaasivahaga või klaasitaastajaga! Klaasivahaga töödeldud klaasile ei jää vesi pidama vaid voolab klaasilt maha. Seega ei teki ka nii palju jääd. Teiseks jääb klaasi pind libe ning hüdrofoobne ehk vett hülgav ning jää ei nakku sedavõrd tugevasti klaasiga. Seega on selle eemaldamine lihtsam – tihti piisab ka vaid tavalise lumeharjaga pühkimisest.

Ära kraabi!

Kindlasti tuleks vältida jää mehaanilist jääkraabitsatega maha kraapimist. Ka kõige paremad jääkraabitsad võivad tekitada nii klaasidele kui värvipinnale mikrokriimustusi, mida te kohe silmaga ei pruugi näha ning ka tugevaid kraapse, mida märkate kohe. Värvipindadelt saab õrnemad kriimustused eemaldada masinpoleerimise abil (mitte vahatamise!!!), kuid tugevamate kriimustuste puhul aitab vaid uuesti värvimine.

Klaasile tekitatud kriimustusi näete kõige paremini kevadel esimese madala päikesega. Siis aitab nähtavust parandada jällegi klaasi katmine klaasitaastajaga.

Vahatamise tähtsus talvel

Vähendamaks kriimustuste tekkimise ohtu peaks värvipindasid regulaarselt vahatama. Vaha tekitab värvipinnale õhukese kaitsekihi. Kui nüüd siiski tekib jääkraabitsast õrn kriimustus, siis ei ole see kriimustus loodetavasti mitte värvipinna sees vaid hoopis vahapinna sees. Selle saab seega hõlpsasti eemaldada uuesti vahatades. Mida rohkem ja tihemini vahatate, seda väiksem on tõenäosus, et kevadeks on auto värvipind lõplikult rikutud. Minimaalselt peaks vahatama kaks korda aastas, korra kevadel likvideerimaks talviseid kahjustusi, andmaks pinnale läiget ning kaitset suvise päikese UV kiirguse eest. Teist korda peaks vahatama sügisel, et anda maksimaalne kaitse talvise teesoola, pigi, niiskuse ja jää vastu. Parim oleks aga vahatada 4 korda aastas ehk korra lisaks kesksuvel ja korra südatalvel. Nii on auto maksimaalselt kaitstud ka jää ja lume eemaldamisest tekkivate kahjustuste eest!

Kuidas auto talveks ette valmistada?
Ostukorv
Soovid
Viimati vaatasid...
Kategooria